Turisti argipäev

Olme eksootilisus paneb proovile ränduri tolerantsuse ja kohanemisvõime tervikuna. Nii võib ju mõistuse tasemel olla salliv kultuuriliste erinevuste suhtes, aga kui kehalised põhifunktsioonid kohtavad ootmatuid takistusi, siis tuleb endas sisemist kompromissi otsida. Kui aga algusest peale võttagi sisemiselt sallimatu positsioon, siis tullakse reisilt tagasi peamiselt kurioossete olmelugudega.

Ka meie puutusime kokku olmeliste ebamugavustega. Tahtmata neid ületähtsustada, märgime nad siinkohal ära, et järgmine kord juba valmis olla.

Temperatuur. Ruumides ei olnud küttekehi, akendel ei olnud klaase ees (olid vaid luugid), nii et kui öö on külm, siis on ka toas külm magada. Õnneks olime nii Bhanu kui loetud reisikirjade poolt ette hoiatatud ning meil olid kaasa võetud magamiskotid, nii et saime peadpidi sisse pugeda ja end niiviisi soojas hoida. Et külma kõrge laega tuba soojemaks ja kaunimaks mõelda, kujutasime ette 45^oC suvepäeva, mil seesama tuba võib tõeliseks elupäästjaks kujuneda. Olgu öeldud, et Ajmeris ongi põhiliselt väga palav, nii 30-40 ^oC ning meie sealviibimine sattus lihtsalt harukordselt külmale ajale.

Pesemisvesi. Ajmeris voolas vesi kraanist 2 korda päevas, ja mitte alati ei juhtunud me sel ajal kodus olema. Abivahendiks oli vett täis ämber, kust kopsikuga ammutasime vett nii pesemiseks kui WC loputamiseks. Jaipuris peenes hotellis voolas vesi kraanist ja dushist kogu aeg, ent vaid külmana. Sooja vett pidi eraldi tellima, see toodi ämbriga (nii et pesemiseks tuli ka siin kopsikumeetodit kasutada). Pesemine kopsiku abil oli oskus, mida me kolme nädalaga ära õppisime. Plastmassist kopsikuid leidsime kõigist vannitubadest ja pesemisruumidest, kus ööbisime. Varuniga arutasime üht huvitavat nähtust: vannituba, olgu ta saalisuurune (nagu Jodhpuri kuninglikus golfiklubis) või imetilluke (meie Ajmeri elamises), on ühel tasandil. See tähendab, et kui dushialusel dushi võtta või end niisama ämbrist veega üle valada, siis valgub vesi igale poole – nii dushialusele, kempsupoti ümbrusse ja mujale. Kas sellel on mingi eelis suvepalavuses, ei tea, kuid talvekülmuses ei olnud eriti ahvatlev potil istudes jalgu külma märga vette toetada. Aga jällegi arvan, et me lihtsalt ei saanud kõigest aru ning vaatasime asju oma piiratud kultuuriraamist ja lääneliku insenerimõtte valguses.

WC tehnika. Idamaade traditsioonis kasutatakse paberiga pühkimise asemel veega pesemist. Avalikes tualettides on alati väike veekraan ja dushivoolik poti kõrval, vahel asendab seda veeämber koos kopsikuga. Kuidas seda tehnikat praktiliselt rakendada lääne rõivastuses, jäigi mõistatuseks. Eriti peentes kohtades, nagu valitsuse residentsis Delhis oli valikuvõimalus: nii paber kui kopsik.

Prügi. Ajmeri majades ei ole prügikaste – ei leidnud enda ööbimiskohas ja ei olnud seda ka Bhanu vanemate majas. Kuhu siis prügi pannakse? Paber ja köögijäätmed visatakse tänavale, kus lehmad jm.loomad need lihtsalt ära söövad. Pärast pikka kõhklust praktiseeris seda ka Terje, kui viskas meie apelsini- ja banaanikoored kohe maja värava ette tänavale. Tänulik lehm eelistas banaanikoori.

Mida ära ei sööda, see põletatakse – nägime hommikul tossavaid pügilõkkeid tänavatel. Siiski oma suureks kergenduseks leidsime Ajmeris ka prügikonteinereid, kuhu plastmasskotikesega viisime oma olmejäätmed.

Plastikkotid on tegelikult suur probleem, sest tänavale visatuna võivad nad sattuda valimatu lehma kõhtu, mis on talle aga eluohtlik. Sellest aastast alates on Ajmeris keelatud plastikkottidesse pakkimine, trahv on röögatult suur – 10 USA dollarit. Mistõttu keelust peetakse kinni. Kuhu siis kaup pakkida? Leidlikud hindud on lahendusi leidnud: võib kotikesi õmmelda vanadest sari jäänustest või kokku voltida vanadest ajalehtedest. Ostsime tänavakaupmeestelt sellistes riidest ja ajalehtedest kottides puuvilju.

Terje: prügimajandus oli minu jaoks vist kõige arusaamatum ja häirivam. Usun, et kui oleksin Indias kauem olnud, oleksin veepuuduse ning dushi ja WC eripäradega ära harjunud. Meenutuseks lisan, et üliõpilasena veetsin kõik suved Eesti metsades linde, liblikaid, mutukaid ja taimi korjates ja määrates. Elasime telkides, peldik oli metsas või põõsa all, pesemisvesi tuli kaevust ja oli külm, sauna sai kord kahe nädala jooksu. Ei läinud me kärna ega hallitama ning ei mäleta, et olmelised ebamugavused oleksid üldse jututeemaks olnud.