Muusika

India muusikaga puutusime esmakordselt kokku kohe esimesel ööl Ajmeris, kus pärast voodisse heitmist kostis kusagilt väljast pikka aega mingit rütmilist laulmist. See kordus igal õhtul. Arvasin pikka aega, et kusagil naabrite juures on külalised, kes laulavad. Alles ärasõidu eel taipasin, et see laulmine tuli lähedal asuvast Krishna templist. Seal toimusid jumalateenistused hilise ööni.

Varuni pulmaeelse peo Ajmeris juhatasid sisse trummimängija ja vilepuhuja, kes hommikust alates istusid Bhanu vanemate maja ees tänaval ja mängisid vahetpidamata ja valjult. Bhanu rääkis, et tema pulmade eel mängisid sellised muusikud maja ees nädal aega järjest.

Pulmaeelsel peol Ajmeris laulsid naised vanu India laule. Külast oli kutsutud eeslaulja, hiljem tuli ka trummimängija.

Laulu saatel tantsiti: algul graatsilised neiud, seejärel ka vanemad naised. Tantsuga võis igaüks liituda – enne tantsupõrandale astumist tehti 10 ruupiase rahatähega ring eeslaulja pea kohal ning annetati see raha talle.

Terjele tehti ettepanek ka tantsima minna, ja ta tantsis kenasti.

Bhanu, Renu vend ja Varun tantsisid ägedamaid meestetantse.

Sel õhtul kuulsime väga kaunist traditsioonilist India laulu ja trummimängu.

Pikal autosõidul Ajmerist Bhopali ja tagasi mängis pidevalt autoraadio, sealt tuli mahedat kaasaegset India muusikat. Reis kestis umbes 10 tundi, selle aja jooksul harjusin nende magusate lauludega ära ja nad hakkasid isegi meeldima. Hiljem kinkis Sonu mulle sellesama CD.

Terje: Istusin mõned tunnid teises autos koos peigmehe, Sonu, Chickoo ja Divyaga. India noored India muusikat ei kuulanud, panid peale lääne rocki. Mitte selle kõige ägedama, pisut biitleid ja muud.

Hardas korraldati suures aidas ka üks uhke pidu, aga seal kahjuks traditsioonilist muusikat suurt ei kostnud, kõlasid diskorütmid, mille saatel külanoorus rõõmsalt lustis. Ka Bhanu pere väljendas tantsuga oma rõõmu (fotol Varun, Renu, Bhanu ja Divya tantsimas).

Siiski, siiski, enne disko algust toimus midagi väga erilist: külast tuli kohale ainult meestest koosnev tantsutrupp. Osa mehi oli riietatud meesteks ning teine osa naisteks. Naismeestel oli väga kena make-up ning nad nägid vaat et paremadki valja kui päris India naised. Pikad ja ilusad. Ja siis algas meeletu tants traditsioonilise rahvamuusika saatel. Liiguti ringiratast, vahetati tantsupaare ning klõbistati pikki odataolisi pulki. Riietus oli nii meesmeestel kui naismeestel sarnane – midagi seelikutaolist. Paistab, et vanades kultuurides oli seelik armastatud riietusese ka meeste seas (India, antiik-Kreeka, antiik-Rooma, shotlased). Bhanu käest kuulsime, et see tantsutrupp on väga unikaalne, väga traditsiooniline ja väga nõutud. Ühesõnaga – meil vedas roppu moodi! Ehkki, ei vedanud küll fotokatega – nii minu kui Marka omal oli just selleks hetkeks patarei tühjaks saanud. On ainult üks pilt.

Bhopali pulmaeelsel peol oli jälle palju rõõmsat tantsu, aga see toimus kahjuks valju diskomuusika saatel. Tantsisid neiud, naised, pruudi ja peigmehe emad.

Pulmapäeval oli muusikat kuulda siis, kui Varun istus oma valge hobuse selga enne pulmamajja ratsutamist. Terve rivi värvikates riietes trummi- ja puhkpillimehi lasi kuuldavale kõrvulukustavat müramuusikat. See orkester käis hobuse ees kuni pulmamajani, jätkates lärmi tegemist.

Rohkem ma pulmapäevast muusikat ei mäleta.

Ja üldse rohkem muusikat ei mäleta, kui vaid, et Jaipuri lossi eesõues leidsime maotantsitaja koos kobra ja vilespilliga

Avastasin kodus, et google'i vidinate seas on spetsiaalne magusat India muusikat mängiv sait:

http://www.google.co.in/music

Ju siis on hindu tublid programmeerijad ka google'is aukohtadel.