Matusekombed

Kui hindu sureb, siis ta põletatakse samal päeval. Selles rituaalses toimingus osalevad ainult mehed. Keha asetatakse kanderaamile ja viiakse põletuspaika. Rongkäigus astuvad eespool vanemad mehed. Põletada tuleb tingimata vabas õhus, see on hingele hea. Põletamiseks on vaja väga palju puid ja umbes 1 kg võid (ghee – või, millest vesi on välja võetud). Mida rikkam ja kuulsam inimene, seda väärtuslikumat puitu kasutatakse – näiteks Indira Gandhi põletati sandlipuudega.

Põletuspaigas teeb vanem poeg 3 vastupäeva ringi ümber keha, palvetab ja läidab tule. Mehed istuvad veidi eemal ja ajavad omavahel juttu. Tagasiteel koju kõnnivad kõige ees noorimad mehed. Kodus pestakse end puhtaks. Ka naised, kes ootasid kodus, lähevad dushi alla. Järgneb ühine sööming. Kolme päeva pärast minnakse uuesti põletamispaika ja korjatakse kokku alles jäänud luud ja tuhk, mis heidetakse pühasse jõkke või järve. 10 päeva jooksul põletamise järel sooritatakse mitmesuguseid rituaale (ohverdamine, piima- ja riisitoitude valmistamine) kadunu hinge rahustamiseks. 11. päeval tulevad sugulased uuesti kokku, palvetavad, söövad, naistele kingitakse uued riided. Pärast seda on hing lõplikult kehast lahkunud ja uuele rännakule asunud. Leinamine on lõppenud, algab uus elu.

Meie käisime kahes endises põletuspaigas (ghat): Jodhpuris suurejoonelise maharadzade mausoleumi juures

ja Delhis Mahatma Gandhi põletuspaigas. Viiel korral nägime, kuidas mööda teed või tänavat läks matuserongkäik: mehed kandsid riidega kaetud keha kanderaamil, selle taga tuli vaikiv meeste protsessioon. Vanaisa ütles Varunile, et matuserongkäigu kohtamine teel pulma on hea märk.

Indias on ka surnuaedu – need on moslemite ja kristlaste jaoks.