Meil oli suur privileeg kolme nädala jooksul toituda enamasti kodus valmistatud ehtsatest India toitudest, vaid paar korda tuli süüa toitlustusasutuses (autoga teel olles). Suurele seltskonnale pakutud pulmatoidud Bhopalis ja uue aasta peo toidud Jodhpuris olid valmistatud kusagil restoranis, ent olid samuti traditsioonilised India toidud.
India koduse toidu eripära:
- valmistatakse ainult värsketest produktidest – igal hommikul ostetakse turult või rändkaupmehelt värsked köögiviljad;
- leib küpsetatakse vahetult enne söömist. Erinevad leiva liigid – roti, puri, tsapati - minu jaoks olid nad kõik ühesugused pärmivabad idamaised lehekesed, samasugust leiba tehakse Armeenias, Iisraelis, Kesk-Aasias jm.
Terje on India toite söönud juba 15 aastat, niikaua kui ta Bhanusid tunneb. Tema teab täpsemalt, mis seal sees on ja kuidas seda valmistatakse (Terje: ega eriti ei tea. Olen rohkem harjutanud seda va söömisekunsti ja vähem valmistamiskunsti).
Minul jäi mulje, et koduse toidu valmistamiseks peab keegi kogu aeg köögis talitama, et see on tegelikult väga töömahukas asi (Terje: Olen nõus, perenaine on kogu aeg köögis. Ka seepärast, et pere ja külalised ei pea sugugi ühel ja samal ajal sööma. Ei ole nii nagu meil, et sööma hakatakse koos, kui pereisa või lauavanem selleks märku annab. India söögikorrad toimuvad küll enam-vähem samal ajal nii tunni aja piires, kuid inimesed tulevad ja lähevad ning see, kes köögis leiba küpsetab ja taldrikuid täidab, peab kogu aeg tegus olema).
Söögikorrad on järgmised: hommikul peale ärkamist juuakse kohe tassike vürtside ja piimaga teed (masala tsai). Millalgi keskhommikul süüakse midagi tugevamat. Siis on soe päevane söök. Kell 17 juuakse inglise kombe kohaselt jälle teed ja näksitakse midagi juurde. Kella 20 paiku on soe õhtusöök. Enne magama minekut juuakse sooja piima.
Pulmade eel jälgis Bhanu tähelepanelikult, mida meie ja tema ameerika lapsed sõime: lubatud olid vaid mõõdukalt vürtsitatud ja läbikeedetud toidud. Saatuse iroonia kohaselt langes aga Bhanu ise India toidu ohvriks, nii et just pulmade kulmineerumise ajal toitus ta vaid pudeliveest. „Küll olid seal head toidud!“, kahetses ta veel Delhis olles. Hämmastusega kuulasime kohalike inimeste jutte sellest, kuidas kellegi tuttav oli käinud restoranis ja lõpetanud ränga seedehäirega haiglas. Nii et toit on riskitegur kõigi jaoks, mitte ainult õrnakeste lääne inimeste jaoks Indias.
Maarise kogemus: nädal aega Ajmeris elades tutvusin huviga koduste toitudega (läätsesupp, köögiviljade möks, erinevad leiva sordid, masala tee piimaga, mitmesugused magustoidud). Hardas sattusin sööma mingit ebasoodsat ainet, nii et kogesin nii iiveldust kui kõhulahtisust. Selle järel muutusin palju valivamaks: peale pikka paastu söandasin Bhopali pidudel proovida vaid kurki ja tomatit, jäätist. Alles Delhis julgesin jälle ehtsaid India toite proovida ( nt.„kiir“ – magus nuudlisupp piimaga). Minu lemmikud on tomatisupp (Renu õe juures), porgandihalvaa, masala tee.
Terje lemmiktoidud – enam-vähem kõik. Eriti meeldisid Krishna sünnipaiga templist ostetud kardemonimaiustused. Ise neid õnneks (või õnnetuseks ei osanud osta), kuid Bhanu ostis ning pakkus meilegi. Õudselt head.
Maaris: Pulmade järel, kui Bhanud kohanesid oma uue miniaga, saime veidi proovida isevarustamist: ostsime lähipoekesest tuttavaid toite, mida ammu polnud söönud: lahustuvat kohvi, pärmiga küpsetatud saia, küpsiseid. Huvitav, et hindude koduses menüüs ei olnud üldse puuvilju. Ostsime endale banaane, herneid ja apelsine (selles mõttes ohutud, et on kaetud koorega), Jaipuris proovisime parajasti küpseks saanud guaave, papaiasid ja chicot.
Terje: Parimaid guaave ehk guaavasid sõime aga Harda lahedal külas. Bhanu juhtimisel sattusime ühe lihtsa külamaja puuviljaaeda guaavasalusse. Guaavid olid suured, rohelised ja õudselt head. Sõime neid suure isuga ja palju. Ka Maaris ja Bhanu, kelle kõhud parajasti India toitude toimel rikkis olid. Parast ütles Renu nii muuseas, et guaavid on väga head sisemiseks puhastuseks, soolte tühjendamiseks. Ega midagi, kõhud saidki varsti jälle korda. Tagasi Texases läksin poodi guaave otsima: need olid tillukesed, krimpsus ning jäid minu poolt ostmata. India rikkus meid õige mitme heaga lihtsalt ara.
No comments:
Post a Comment