Suurpere

Meie võõrustajad Indias olid Bhanu ja Renu, keda Terje tunneb juba 15 aastat. Bhanu oli Terje doktoritöö juhendaja Uppsala põllumajandusülikoolis, hariduselt loomaarast. Renu on tema naine, hariduselt bioloog, tegi Uppsalas magistri-ja litsentsiaadikraadid loomageneetika erialal. Neil on kaks võluvat last: Divya (kes Indias olles oli veel 17-aastane) ja Varun (26) – pulmapidustuste peategelane, peigmees. Varun õpib Texases arstiks ning Divya lõpetab hetkel keskkooli ning plaanib minna prestiizhsesse Mayo Collegisse majandust õppima.

Pildil: Divya, Bhanu ja Renu.

Indias sattusime kohe Bhanu ja Renu suurperede keskele.

Elasime Bhanu vanemate majas, kuhu pulmade puhul kogunesid ka muud sugulased. Kohe väikese müüri taga asus Bhanu vanaisa maja, kus praegu elavad Bhanu onud oma peredega.

Vennad ja õed, vendade ja õdede abikaasad ja lapsed kuuluvad suurperesse, mis omavahel pidevalt läbi käib. Tähtsate otsuste tegemisel osalevad alati ka suurpere liikmed, suurpere aitab ka kulukate perekondlike sündmuste (nt.pulmade) rahastamisel. Perekondlike suursündmuste puhul koguneb kogu suurpere kokku. Bhopalis oli pulmade ajaks reserveeritud terve hotell ainult peigmehe ema- ja isapoolsete sugulaste tarvis.

Hindi keeles on eraldi sõnad kõigi sugulaste tähistamiseks, kusjuures eristatakse vanemaid ja nooremaid vendi ja õdesid. Tädi- ja onutütred ja -pojad on ikka vennad ja õed, vanaonud ja tädid on ikka vanaisad ja -emad. Nii on Divyal 4 vanaisa ja 2 vanaema. Ja teistpidi: kui vanaonul ei ole poegi, siis loeb ta Bhanu oma pojaks. Varun on Divyale vanem vend ehk baya. Kui kõnes oli kuulda sõnu „mama“ ja „mami“, siis see ei tähenda mitte emast rääkimise variante, vaid vastavalt ema venda ja ema vennanaist.

Perekondliku hierarhia seisukohast on oluline vanus, sugu ja abieluline staatus. Vanemal pereliikmel on alati suuremad õigused ja autoriteet kui nooremal. Külades käivad noored praegugi kaetud näoga või silmad maas vanemate ees, nooremad ei tohi oma silmi vanematele näidata. Naised ei söö koos võõraste meestega, Bhanu ema läheb toast välja, kui mehe vennad tulevad külla. Abielus noor naine on kõrgemal positsioonil kui sama vanusega neiu.

Ji on lisand, mis tähistab austusväärsust. Nii näiteks kui bua tähendab tädi, siis bua-ji on austust väljendav pöördumine isapoolse tädi poole. Sri – lisatakse abielus naise nimele.

Bhanu suurpere pea oli Bhanu vanaisa, kes ehitaski Ajmeri maja. Vanaisa oli elutark ja kogukonnas kõrgesti austatud mees, suur eeskuju Bhanule. Bhanu on üles kasvanud vanaisa juures.

Bhanu vanaisal on olnud 4 poega ja 3 tütart.

Üks tema poegadest, Bhanu isa Pranvir on teeninud sõjaväepolitseis ning töötanud suurfima turvaülemana, nii et olnud suur ülemus.

Pildil paremalt: Bhanu ema ja isa.

Bhanu ema Smt. Mohini Devi on olnud kodune. Tal on kunstiannet: seintel nägime tema tehtud huvitavaid naivistlikke maale.

Pildil: Bhanu, Bhanu täditütar, Sonu, Varun, Divya ja Bhanu ema.

Pildil oleva maali autor on Bhanu ema.

Bhanu ema õe järglastega tutvusime ühel pulmaeelsel peol. Meil oli huvitav jutuajamine panga mänedzerina töötava Bhanu täditütre Sashiga („minu õde“, tutvustas Bhanu teda) ja nautisime tema tütre ja õetütre kütkestavat tantsu.

Bhanul on vanem õde, aga temaga ja tema perega me palju kokku ei puutunud.

Bhanu isal on 3 venda, kaks neist (Mahendra ja Rajendra)ei suhtle mingi pärandusetüli tõttu Bhanu isaga, ehkki elavad kõrvuti. Bhanu ehitas isale ja emale omaette maja samale krundile vendade maja kõrvale, aiad on eraldatud vahemüüriga. Suur mangopuu, mis jäi vendade aiapoolele ning mille istutas vanaisa, tundus Bhanule emotsionaalselt väga tähtis olevat. Kõik isa vennad koos oma järglaskonnaga võtsid osa Varuni pulmapidustustest.

Üks Bhanu isa vend (Narendra)elab Bombay's, ta olevat kõige enam vanaisa moodi. Ta saabus juba 18.detsembril Ajmeri pulmaeelsele peole. Hiljem Bhopalis pulmade ajal rääkis ta meile uhkusega, kui suur on nende pere - see on juuri ajanud 7 India osariigis.

Pildil: Bhanu isa ja Bombay vend.

Kõige tihedamalt puutusime kokku ainsa elus oleva Bhanu isa õega (Suvira)(bua-ji) – ta oli liikuv, artistlik, suhtlemisvalmis vanainimene, kes õppis iga päev meiega rääkimiseks ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. Divya ütles ta kohta 'Skinny grandma'. Mingi haiguse tõttu ei ole ta 43 aastat tahket toitu söönud – joob vaid piimaga teed. Tal on 7 last. Ta on abielus rikka maavaldajaga ning elab kordamööda oma erinevate laste juures (Hardas või selle lähistel). Üks tema poegades on poliitik, teised on põllupidajad. Perekond on nii jõukas, et lapsed ei ole päevagi palgatööd teinud ja oma isa suureks kahetsuseks ka mitte ülikoolis õppinud. Vanatädi tuli pulmade puhul Ajmeri venna juurde appi, magades kordamööda oma kolme venna majades. Kui vennad omavahel ei saa läbi, siis õde suhtleb kõigiga, pendeldab vendade vahel. Bhanu kommenteeris seda nii, et pole ka ime, sest põhilise osa ajast elab õde kaugel, vennad aga puutuvad omavahel kokku iga päev. Eks ole ikka nii, et mida lähemal ollakse, seda rohkem on kokkupuutepunkte ning ka probleeme. Elaks õde lähemal, võib-olla ei saaks ta vendadega sugugi nii hästi läbi. On kuidas on, kuid paistab, et Bhanu isapoolne suguvõsa iseloomupuuduse üle kurta ei saa. Kõik onud ja ainus tädi on tugevad ning isevärki isiksused, eks sealt ka need omavahelised hõõrumised.

Boa-ji ongi Divya maavanaema, kelle juures Divya käis esimest korda sel kevadel, Varuni kihluse ajal ja kelle laste perekonnad meid võõrustasid Hardas.

Pildil: Bhanu isa õde bua-ji.

Bhanu vanaisa venna järglased elavad osa Ajmeris, osa Miamis, kus on enda pere tarvis ostnud terve tänava täie maju. Puutusime lähemalt kokku ühe Miami „vanaisaga“, kui ta juhatas meie ekskursiooni Bhopalis.

Pildil: Miami "vanaisa" koos Bhanu onutütre tütrega.

Teine suurpere haru koosneb Renu suguvõsast.

Renu õe Vandana pool Ajmeris käisime tema 50.sünnipäeval (vt. 'Sünnipäevad').

Pildil: Renu õde ja Renu.

Renu õepoeg Sonu oli meile giidiks ja Bhanu perele suureks abimeheks pulmade korraldamisel, nägime teda peaaegu iga päev. Tal on ka noorem vend Chikoo. Sonu õpib laevainseneriks, on teinud merepraktikat, peatunud ka Läti Ventspilsi sadamas, Chikoo õpib Ida-Indias IT asjandust. Olgu lisatud, et ei Sonu ega Chikoo ole noormeeste päris nimed. Päris nimesid küll mainiti (Goro ja Muhed), kuid keegi neid ei kasutanud.

Pildil: Varun, Sonu ja Divya.

Külastasime ka Renu vanematekodu Jodhpuris, kus elavad tema isa, ema ja vend Mahendra oma perega - tal on bioloogist naine Santosh, tütar Esha, kes õpib ülikoolis juurat ja väike poeg Kush.

Pildil: Renu vend ja Renu isa.

Pildil: Renu vennatütar Esha.

Suurpere liikmetest tegelesid meiega Indias kõige enam Sonu (Renu õepoeg), Manju (Bhanu onutütar), Harda vanatädi (boa-ji)pere ja Renu vend Mahendra. Meie südamlik tänu neile kõigile.

Pildil: Terje ja Renu vend Mahendra.

Pildil: Terje ja Bhanu onutütar Manju.

Renu ütles: suurperes on tore elada, aga vahel tuleb teha kompromisse. Halb, kui peres teeb keegi rumalaid otsuseid.

Praegu on Indias tendents suurperede taastekkimiseks, noored väärtustavad jälle sugulaslikku kokkuhoidmist.

Hindu jumalad, nende esinemisvormid, abikaasad ja järglased

Shiva ja laiskus

Laiskus ja inertsus teevad ikka vahetevahel muret. Ei viitsi uut tööd alustada või vana ära lõpetada, lükkan edasi vajalikke asjatoimetusi, ei leia jõudu mõtte liikumapanemiseks. Kõik seisab, esitan endale kibedaid etteheiteid. Siis aga võtan end kokku ja teen kõik ära, mis vaja. Ent kui virkuse varu on ära kulutatud, on laiskus jälle kohal.

Indiast leidsin võimsa abilise laiskuse võitmisel.

Nataraja on pilt või skulptuur, millel on kujutatud hindu jumal Shivat tantsimas kosmilist tantsu.

Tantsival Shival on neli kätt: ülemises paremas käes on trumm, mis sümboliseerib uue loomist, alumine parem käsi näitab kartmatuse märki; ülemine vasak käsi hoiab hävitavat tuld, teine vasak käsi osutab tõstetud jalale kui vabanemise sümbolile. Shiva tambib oma jalaga maha LAISKUSE, LODEVUSE, ILLUSIOONIDE JA RUMALUSE kehastust – deemon Apasmara-Purushat. Shiva nägu väljendab rahu ja erapooletust, samas kui tema keha on energilises liikumises. Shiva hävitav tants on vajalik selleks, et Brahma saaks alustada oma uue loomise järjekordset tsüklit. Nii et see tants kui osa maailma ja elu rütmilisest liikumisest ei lõpe kunagi. Tegelikult tantsib Shiva igaühe südames. Pidevalt võites LAISKUST, NÜRIDUST, HAJAMEELSUST JA KÕIKSUGU NEGATIIVSEID TUNDEID - KADEDUST JA VIHA.

Fritzof Capra on Shiva tantsu võrrelnud tänapäeva füüsika loodud maailmapildiga: "every subatomic particle not only performs an energy dance, but also is an energy dance; a pulsating process of creation and destruction…without end…For the modern physicists, then Shiva's dance is the dance of subatomic matter. As in Hindu mythology, it is a continual dance of creation and destruction involving the whole cosmos; the basis of all existence and of all natural phenomena."

2004.aastal rajati Genfis CERNi lähedale 2-meetrine tantsiva Shiva skulptuur. Tahvlil on selline seletus: "Hundreds of years ago, Indian artists created visual images of dancing Shivas in a beautiful series of bronzes. In our time, physicists have used the most advanced technology to portray the patterns of the cosmic dance. The metaphor of the cosmic dance thus unifies ancient mythology, religious art and modern physics."

Eraldi teema on muidugi Eesti ja India laiskuse erinevus. Meie siin märkame rohkem tegevus- ja mõttelaiskust, seal pööratakse tähelepanu eelkõige vaimulaiskusele.

Gunnar Aarma on kirjutanud:

Tunnen end siin olevat maailma südametunnistusele nii lähedal kui ei kunagi varem. Ma ei imesta enam, et suurim tarkus on alguse saanud idast – päikese lähedalt maalt. Vaim väljendab ennast seal, kus leidub küllaldane kogus energiat, viimast aga annab meile päike. India päike ei soodusta mõtlemist ega ühtegi teadlikku tegevust. Ta tapab ninatarga aju, mis ennast liiga kaua paista laseb, kuid ta valgustab ka alandlikku avatud meelt. Inimesele saab siin palju probleeme selgeks, mis põhjamaadel isegi päevakorda ei võeta. Metafüüsiline tõdemus pole muud, kui oma sügavaima olemuse tunnetamine. Harilikult mattub see tuhandete ratsionaalsete toimingute ja mõtete alla, millest meie igapäevaelu koosneb. Nii on eurooplane ühest küljest rohkem tegutseja, teisest küljest aga pealiskaudsem kui hindu. Too toimib vastu tahtmist, mõtleb enamasti puudulikult ja omab ainult vähest kineetilist energiat. Kogu pealispinna põletab tal päike ära. See-eest süütab too inimese sügavaima vaimsuse nii jõuliselt põlema, et see ka kõige vaesema teadvuseni jõuab.

India võistlusmängud

KRIKET

India tuli 2011.a.kriketi maailmameistriks! India wins cricket world cup! Otsustav matsh toimus Mumbais Sri Lanka võistkonna vastu 2.aprillil. Esimest korda sai India karikavõitjaks 1983.aastal, nüüd siis teine kord maailma parim kriketis, kusjuures esimest korda võideti karikas kodumaal peetavas finaalmatshis.

Meil siin marginaalne uudis, Indias tohutu tähtsusega.

Kriket on Indias oluline, kirgi küttev mäng. See on üks Briti impeeriumi pärandeid. Ajmeri rajati 19.sajandil peen Mayo College – inglise tüüpi keskkool maharajade poegade jaoks. Ka meil õnnestus eri-riksaga sõita mööda selle kinnise õppeasutuse hiiglaslikke maavaldusi. Kriketimängu paik kuulus endastmõistetavalt selle kooli juurde.

Pildil: Üks Mayo College'i hooneid.

Nägime, millise kaasaelamisega Bhanu ja Renu õemees jälgisid TV-st India-LAVi kriketimatshi. Nägime kriketit mängivaid poisse Ajmeri linnapargis. Kuulsime, et Harshita ema on kriketit mänginud Taj Mahali läheduses. Tundub, et kriketimängu oskus on üldine ja kõik koolis käinud indialased oskavad seda mängida.

Terje: Kriket võttis võimust ka Texase Geneetikaseltsi aastakonverentsil Dallases 2011. aasta aprilli alguses. Bhanu oli konverentsi ajutine president ning vastutas konverentsi korraldamise, külaliste ja esinejate eest. Kohustustest hoolimata veetis ta põhilise aja konverentsisaali tagareas arvutist kriketit vaadates. Koos temaga jälgisid mängu kümmekond India päritolu üliõpilast ja doktoranti. Mängu kõige kriitilisem hetk langes kokku konverentsi piduliku lõpetamisega. Vastu tahtmist pidi Bhanu kõnepulti astuma ja vajalikud sõnad lausuma. Mõtted olid aga kriketis nii sügavalt kinni, et sõnad takerdusid ja nimed ei tulnud meelde. Bhanule omase elegantse kergusega keerutas ta end sellest pisut piinlikust olukorrast küll edukalt välja, kuigi oli ise seesmiselt häiritud. Tegu tehtud, jalutas ta tagasi tagaritta ning jätkas kriketi vaatamist. Kuna mäng lõppes tund aega pärast konverentsi, asusime koduteele tund aega hiljem. Prioriteedid olid kindlalt paigas.

Kui kogu maailm arvab, et elu on mäng, siis inglased arvavad, et kriket on aus mäng. Indialased aga mängivad kriketit ja naudivad elu.

POLO

Pologa puutusime kaudselt kokku Jodhpuri maharadza palee muuseumis ja Jaipuri ajaloomuuseumis. Seal väideti, et India on polo kodumaa.

Pildil seisame Jodhpuri maharadza palee ees.

GOLF

Golfiga puutusime kokku vahetult. Jodhpuris õnnestus kaks ööd veeta kohaliku maharadza golfiklubi külalistemajas.

Külalistetoad paiknesid päikeseküllasel marmorterrassil,

kus oli mõnus värskeid lehti lugeda.

Tuba koos lisaruumidega riietumise ja hügieeniprotseduuride jaoks oli ülisuur, marmorpõrandaga, ülimalt inglisepärane. Seintel olid golfi- ja polomängu kujutavad graafilised lehed.

Aknast avanes vaade avarale golfiväljakule.

MALE

India on ka male kodumaa. Jaipuri ajaloomuuseumis olid eksponeeritud iidsed malenupud.

Praegune male maailmameister on Viswanathan Anand Indiast.

Suur riik

Postimees teatas märtsi lõpul, et värske rahvaloenduse andmetel elab Indias praegu 1,21 miljardit inimest. India elanikud moodustavad kogu maailma rahvastikust 17 protsenti. Indias elab rohkem inimesi kui USAs, Indoneesias, Brasiilias, Pakistanis ja Bangladeshis kokku. Hiina järel veel suuruselt teine, ent ennustatakse Hiinast rahvaarvu poolest möödumist lähikümnenditel. Demokraatlike riikide seas püsib India jätkuvalt esikohal. Nii et mastaabid on hoopis teised, kui meie siin harjunud oleme. Meie peatuskohas Ajmeri linnas, mis mitte kuidagi ei jätnud suurlinlikku muljet, elab 2,6 miljonit ehk kahe Eesti jagu inimesi.

PM: „Rahvaloendus näitas ka, et India pered eelistavad kasvatada poisslapsi – registreeritud sündide seas on poiste arv tüdrukute omast tunduvalt suurem. Paljud indialased näevad poisslastes tulevasi rahateenijaid ja kuigi soopõhised abordid on keelatud, on need jätkuvalt tavaline nähtus.

Lõhe poiste ja tüdrukute sündides on kasvanud iga kümnendiga alates India iseseisvumisest 1947. aastal. Tänavuste andmete põhjal sünnib iga 1000 poisi kohta 914 tüdrukut. Veel kümme aastat tagasi sündis tuhande poisslapse kohta 927 tüdrukut.

Valitsus möönis rahvaloenduse tulemusi kommenteerides, et praegused meetmed soopõhiste abortide ennetamiseks ei toimi ja lubas oma poliitika üle vaadata.“

Meie nägime Ajmeri vanalinnas majaseinal sellist silti:

Abort olevat keelatud. Kuid mõõduka tasu eest aitavat arstid lapse sugu siiski kindlaks teha. Turismiraamatutes on linnade ja osariikide tutvustavas infos muuhulgas ka mainitud, milline on meeste ja naiste suhe antud paigas.

Terje: Renu sõnade järgi oodatakse poisslapsi eelkõige vaesemates peredes. Sellega klapib ka Sara MacDonaldi tähelepanek, et vaesemates peredes ei lugenud ema tütreid laste arvu sisse – ütles, et tal on seitse last ja veel kaks tütart. Keskklassi pered aga, nagu seda on Bhanu ja Renu suguvõsad, peavad tütart maja õnneks ja rikkuseks. Olen aastate jooksul jälginud Bhanu poja ja tütre kasvamist. Varun on kogu aeg pidanud ise hakkama saama, Divyat aga on hellitatud ja hoitud. Sellele vaatamata on mõlemad hästi välja kukkunud.

Kellaaeg

Eesti ja India kellaaegade vahe on 3,5 tundi, Greenwichi ajaga siis 5,5 tundi. Miks nii? Üks vastus on kirjas reisijuhtides: pooletunnine ajanihe on vajalik selleks, et kogu Indias võiks kehtestada sama aja. Nii ongi: India piires ei ole erinevaid ajavööndeid.

Teise vastuse aga andis meile Sonu. Olime tagasiteel Bhopalist Ajmeri, tegime peatuse teemaja juures. Bhanu sättis jälle inimesi autodes ümber. Oli juba pime, püüdsime tähistaevast leida põhjanaela, aga ei leidnud (hiljem avastasin, et ka Panso oli sama tähte asjatult India taevast otsinud). Ja siis avas Sonu meile India kellavööndi saladuse. Selgub, et ka see on Briti pärand. Valiti selline ajavahe India ja emamaa vahel, mida oleks lihtne ühest teise teisendada. Sonu võttis välja oma kella ja demonstreeris lihtsat võtet. Vaadake, mis kell on (Indias). Seejärel pöörake kella sihverplaati 180 kraadi võrra. Nüüd vaatab teile vastu kellaaeg, mis parajasti kehtib Inglismaal. Näiteks kui Indias on kell 6.00, siis ümberpööratud kell näitab selgelt, et Inglismaal on kell parajasti 11.30. Ja sama võte kehtib ka vastupidi: impeeriumi emamaal kella pöörates saab silmapilkselt teada, mis kell on parajasti Indias. Lihtne ja võimas vahend. Muidugi saab seda võtet kasutada vaid mehaaniliste kelladega.

Pildil: Terje, Divya ja Sonu Pushkari järve kaldal.